Panoraamivabadus/Wikimedia Eesti vastus Euroopa Komisjoni konsultatsioonile

MTÜ Wikimedia Eesti vastused Eesti justiitsministeeriumi vahendatud Euroopa Komisjoni konsultatsioonile kirjastajate täiendava autoriõiguse ja panoraamivabaduse asjus.

Kirjastajate täiendav autoriõigus

1) Kas kirjastajate rolli autoriõiguse väärtusahelas on vajalik täiendavate vahenditega kaitsta, näiteks vastava kaasneva õiguse lisamisega ning palutakse hinnata sellise täpsustuse mõju kogu kasutusahelale (autor, kirjastajad, meediaväljaanded, internetiteenuse pakkujad, tarbijad jms)?

MTÜ Wikimedia Eesti seisukoht on, et kirjastajatele täiendava autoriõiguse loomine on kahjulik vaba interneti toimimisele ja arengule. "Kirjastajate autoriõiguse" nime all üritatakse sisuliselt kehtestada tasu (eri ettepanekuis mõnevõrra erinevalt) veebilehtedele linkimise ja/või tekstiliste või pildiliste eelvaadete (snippets, thumbnails) kasutamise eest (eri ettepanekutes on juriidilised ja tehnilised üksikasjad varieerunud). Niisugused ettepanekud näitavad nende esitajate võimetust mõista, kuidas toimib veeb ja mis on autoriõiguse ülesanne ühiskonna kui terviku seisukohalt.

Autoriõiguse tuum ja eesmärk selle lääneriikides valitseva tõlgenduse seisukohalt on võimaldada autoritele rahalist motivatsiooni uute teoste loomiseks. Teoste vahendajad ei ole autorid ega loo uusi teoseid; samal füüsilisel või juriidilisel isikul võib olla küll autoriõiguse seisukohalt mitu rolli, kuid see ei tähenda, et kõik vahendajad, kes teenivad tulu autorite loodud teoste edasimüügilt, oleksid ka ise autorid.

Tänapäevase interneti põhisisuks on veeb: omavahel lingitud veebilehtede võrgustik. Linkimise tasustamine viiks selle drastilise vähendamiseni, mis lõhuks veebi põhistruktuuri, lõpetaks enamiku üleüldises kasutuses olevate veebiteenuste toimimise ning annaks seeläbi Euroopa kultuurile ja majandusele hoobi, mille tagajärjed oleksid pöördumatud.

"Kirjastajate autoriõigust" on katsetatud Hispaanias (1, 2), kus see on kahjustanud mitmeid kohalikke ettevõtteid (1). Euroopa majandus ei ole olukorras, kus see vajaks veel täiendavat sihipärast kahjustamist kogu Euroopa Liidu tasandil.

Eestikeelse Vikipeedia tegevuse edendajana peab Wikimedia Eesti vajalikuks osutada ilmset: linkimise muutmise tasuliseks täiendava autoriõiguse kehtestamise teel muudaks Vikipeedia toimimise praktiliselt võimatuks. Seeläbi suudaks Euroopa Liit kahjustada teadmiste vaba levikut märkimisväärselt kogu maailmas.

Panoraamivabadus

2) Milline võiks olla kaasaegne regulatsioon õiguse objektide vabal kasutamisel, mis puudutab üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvaid teoseid ning nende õiguste omaja loata kasutamist mitteärilisel või ka ärilisel eesmärgil?

Panoraamivabadus on Euroopa Liidu liikmesriikides on reguleeritud väga erinevalt, kuid enamikus neist kehtib see siiski ühel või teisel kujul. Regulatsiooni ebaühtlusel ning vabaduse puudumisel või piiratusel on tugev mõju kultuurile ja loomemajandusele eelkõige õigusselguse ja -kindluse puudumise kaudu, mis pärsib initsiatiivi ja loob laiaulatusliku õigusriski. Wikimedia Eesti hinnangul oleks optimaalne realistlik lahendus kehtestada Euroopa Liidus panoraamivabadus, mis annaks nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele õiguse kasutada alaliselt avalikes kohtades (v.a siseruumides) asuvate teoste, sealhulgas nii arhitektuuri- kui ka kujutava kunsti teoste kujutisi vabalt nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil. Niisugune versioon panoraamivabadusest oleks kõigis riikides saavutatav ning kujundaks tasakaalu autorite ja ühiskonna huvide vahel.

Ärilise kasutuse vabadus on oluline kahel põhjusel. Esmalt, arvutustehnika, interneti ja telefonikaamerate laialdane levik on toonud avaliku ruumi kasutusviiside sekka uusi valdavaid praktikaid, mille legaalsus peaks olema tagatud. Iga päev pildistavad inimesed massiliselt avalikku ruumi ning jagavad neid kujutisi sotsiaalvõrkudes, mis levivad kogu maailma jurisdiktsioonides ja on valdavalt ärilised. Kuni äriline kasutus ei ole vaba, püsib kõigi nii toimijate kohal õigusrisk, sest oleks ebarealistlik eeldada, et iga avaliku ruumi pildistaja suudaks eristada kaamera ette jäävate kunstiteoste õiguslikku staatust ja hankida äriliseks kasutuseks vajalikke lube operatiivselt, enne kujutiste jagamist sotsiaalvõrgustikus. Samas ei ole avaliku ruumi kujutiste jagamiseta võimalik diskussioon sellesama ruumi kujundamise ja kasutuse üle, mis on oluline osa ühiskondlikust avalikust diskursusest. Samuti on ärilise kasutuse vabadus vajalik, et saaks toimida tuletatud teoste loomisega tegelevad kunstiharud nagu fotograafia, filmindus ja kujutav kunst, mille autorid vajavad õigust oma loomingut äriliselt kasutada, et finantseerida uute teoste loomist. Lisaks tuleb arvestada, et avalikku kunsti kasutatakse laialt ka ettevõtete logodel.

Samadel põhjustel on oluline, et panoraamivabadust ei antaks üksnes füüsilistele isikutele, nagu seda kavandatakse just praegu Prantsusmaal. Kultuuri loomise, tutvustamise ja edasikandmisega tegelevad suurel määral mitte üksnes ettevõtted, vaid ka mittetulunduslikud juriidilised isikud nagu MTÜ-d ja sihtasutused, samuti riiklikud ning avalik-õiguslikud organisatsioonid, kes peaksid panoraamivabaduse puudumise korral pühendama ebaproportsionaalsel määral ressursse juriidiliste küsimustega tegelemisele.

Nii arhitektuuri kui ka kujutava kunsti vabakasutus on vajalik, kuna kujutava kunsti välistamise korral jääb vabast kasutusest endiselt välja suur osa avalikust ruumist, alates tänavakunstist ning lõpetades hoonete ehiselementidega. Nagu eespool viidatud, ei ole realistlik eeldada, et valdav osa tavakasutajaid eristaks avaliku ruumi lubatud ja keelatud kasutusviise ruumi füüsiliselt läbipõimunud osade erineva õigusliku staatuse järgi, millele füüsilises ruumis puuduvad viited.

Panoraamivabaduse regulatsioon siseruumides on EL-i liikmesriikides sedavõrd erinev, et ühtsete reeglite saavutamine ei oleks meie hinnangul praegusel arenguetapil realistlik, küll tuleks aga kaaluda selle teema üle arutlemist edaspidi. Riikides nagu Eesti, kus praegu kehtib siseruumide vabadus ühel või teisel kujul, ei ole seda samas mõistlik ka piirata.

Võimalikult ulatuslik ühtlus on tähtis, et vastata niihästi eraisikute kui ka ettevõtjate ootustele avaliku ruumi kasutuse, sealhulgas äripraktikate toimimise ühtlusele Euroopa Liidus. Olukord, kus ühes EL-i liikmesriigis avalikustatud fotot avalikust kunstist on võimalik kohtulike vahenditega keelata mitmetes teistes liikmesriikides, loob ettevõtjatele ulatusliku õigusriski, eriti kui arvestada kujutiste internetis avaldamise kõikehõlmavust ja tuumsust tänapäevastes äripraktikates. Selle riski vältimiseks tuleks kogu Euroopa Liidu ettevõtete veebilehtedel läbivalt rakendada geoblokeeringuid, mis tekitaks ebaproportsionaalse rahalise koormuse. Samuti ei ole realistlik eeldada, et turistid tutvuksid enne igasse uude riiki sisenemist kohaliku autoriõiguse nüanssidega, mõistlikum on luua ühtne baas ühiskonnas valdavate praktikate legaliseerimiseks.

Wikimedia Eesti, selle sõsarorganisatsioonide ja Vikipeedia kogukonna tegevust mõjutab panoraamivabaduse praegune seisund Euroopa Liidus otseselt ja igapäevaselt. Suur hulk vabatahtlike kaastööliste energiat ja aega kulub panoraamivabaduse probleemide lahendamisele ning Vikipeedia projektidest piltide eemaldamisele, mille tavakasutajad on laadinud üles heas, ehkki naiivses usus, et avaliku ruumi kasutamise igapäevased praktikad on legaalsed ning neid reguleeriv õiguskeskkond vastab tervele mõistusele. Ka Wikimedia Eesti peab pidevalt vastama päringutele ning jagama selgitusi avaliku kunsti kujutiste õigusliku staatuse teemal, sealhulgas loomemajanduses professionaalselt osalevatele autoritele, keda panoraamivabaduse puudumine alalõpmata üllatab.

Panoraamivabaduse reeglite ühtlustamine ja avaliku kunsti mõistlikus ulatuses minimaalse vabakasutuse kehtestamine kogu Euroopa Liidus kergendaks oluliselt Vikipeediat edendavate organisatsioonide töökoormust, vähendaks Vikipeedia kaastööliste ja kasutajate õigusriske ning vabastaks nende aega ja energiat sisuliseks tööks vabade teadmiste levitamisel, mis muuhulgas on oluline Euroopa kultuuri tutvustamiseks nii Euroopa enda riikide vahel kui ka ülemaailmselt.