Panoraamivabadus

Panoraamivabadus on paljude riikide autoriõiguse säte, mis lubab kujutada (pildistada, joonistada jne) avalikus kohas asetsevaid kunstiteoseid - ehitisi, skulptuure, seinamaale jne - ning selliseid pilte kasutada vabalt, algse teose autorilt iga kord luba küsimata ja tasu maksmata. Eestis annab autoriõiguse seaduse §20¹ niisuguse õiguse üksnes mitteäriliseks kasutuseks, mis aga tähendab laiemaid piiranguid kui juriidiline võhik arvata oskaks: äriliseks kasutuseks võib pidada näiteks heategevusmüüke ja piltide avaldamist sotsiaalvõrgustikes (Facebook, Instagram, Twitter jne).

Vilen Künnapu ja Ain Padriku projekteeritud Tigutorn ja AHHAA teaduskeskus Tartus on autoriõigusega kaitstud. Mustaksvõõbatud siluett on üks võimalus esitada niisuguste hoonete kujutisi nii, et pilti võiks igaüks vabalt kasutada. Ainult et... kas me just selliseid pilte igal pool näha tahame?

Panoraamivabadus Euroopa riikides. Tumeroheline: hõlmab ka kunstiteoseid. Heleroheline: ainult arhitektuurile. Kollane: Ainult mitteäriline. Punane: puudub.

Panoraamivabaduse levik maailmas.

Ühes või teises vormis kehtib panoraamivabadus näiteks Soomes, Rootsis, Venemaal, Saksamaal, Suurbritannias, Austrias, Poolas, Belgias, Portugalis, Armeenias ja Moldaavias. Igas riigis on selle rakendamisel erinevad nüansid: Saksamaal peab ka foto tegija asuma avalikus kohas, Suurbritannias on vabad ka siseruumid (sh muuseumid), Soomes aga kehtib vabadus vaid hoonetele.

Panoraamivabadusest on kasu rohkem kui üksnes teadmisena, et Facebookis jagatud puhkusepiltide eest ei või inimest kohtusse anda ja kuni kolmeks aastaks vangi mõista. See kergendab oluliselt kõigi tööd, kes loovad varasemat avalikku kunsti kujutades midagi uut: fotograafid, filmitegijad, kunstnikud. Mida rohkem on avalik ruum kogu ühiskonna kasutuses, mida rohkem on vaba kultuuri, mille põhjal saab luua uut kultuuri, seda rikkam on kogu Eesti ühiskond.

Ja selle mõjud ei piirdu Eestiga. Eesti autoriõigus määrab, millised piirangud saab seada mujal loodud teoste kasutamisele Eestis. Kui Saksamaal pildistab keegi moodsat skulptuuri ja paneb foto raamatusse, võib skulptor keelata raamatu müügi Eestis. Sellised juhtumid on mujal Euroopas üha sagedamad. Meil on võimalus niisugusi kohtuasju vältida.

Wikimedia Eesti on aastate vältel püüdnud tõsta teadlikkust panoraamivabaduse ja autoriõiguse küsimustes nii kogu Eesti ühiskonnas, kirjutades selgitavaid artikleid ajakirjandusse, kui ka autorite ja poliitikute seas, pidades kirjavahetust ja korraldades kohtumisi. 2017. aastal koostasime vastava eelnõu autoriõiguse seaduse muutmiseks, mis aga ei leidnud toetust riigikogu kultuurikomisjonis.

2024

2024. aasta algul asus justiitsministeerium autoriõiguse seadust uuendama. Sellega seoses tegi Wikimedia Eesti taas ettepaneku muuta autoriõiguse seaduse § 20¹ nii, et Eestis kehtiks üldsusele külastamiseks avatud kohtades täielik panoraamivabadus.

Seaduse praegune sõnastus ütleb:

§ 20¹. Üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kujutiste vaba kasutamine

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel.

Wikimedia Eesti ettepanek on asendada see uue sõnastusega:

§ 20¹. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuri-, kunsti- (kujutava, tarbe- vm kunsti) ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamise.

Korraldatud külastamisega kultuuripärandiasutustes on niisugune reprodutseerimine ja suunamine keelatud, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil.

Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel.

Wikimedia Eesti kutsub kõiki panoraamivabadusest huvitatud organisatsioone oma ettepanekut avalikult toetama.

Lähemat lugemist

• Artikkel "Panoraamivabadus" eestikeelses Vikipeedias
• Silver Raukase magistritöö ""Panoraamivabaduse" piiramine Eesti autoriõiguse seaduses"
• Ingliskeelne ülevaade panoraamivabadusest andmebaasis Wikimedia Commons
• Eva Lepik, Raul Veede "Pokemoni raske teekond üle Emajõe ehk veel kord panoraamivabadusest" Sirp, 18.11.2016
• Eva Lepik, Raul Veede "Loomevabaduse puudumine teeb meist kõigist kriminaalid" Sirp, 27.11.2015
• Raul Veede "Üks vabadus, mida meil ei ole" Wikimedia Eesti blogis, 11. veebruar 2015 (esmatrükk: Postimees/AK, 24. jaanuar 2015)
• Sissejuhatus panoraamivabadusse kunstnikele, fotograafidele ja filmitegijaile
• Eva Lepik "Kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?" ERR, 25.11.2016
• "Eva Lepik, Raul Veede: Eesti juubel ilma piltideta?" ERR, 27. mai 2017
• Gerli Nõmm "MTÜ Wikimedia täiendaks autoriõiguse seaduse eelnõud panoraamivabadusega" ERR, 12.10.2017