Eesti kirjanduse digiteerimise projekt: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
15. rida:
==Milleks?==
Eesti kirjandusklassika hakkab vähehaaval autoriõiguse kammitsaist valla pääsema. 2012. aasta 1. jaanuarist on kõigile vabalt kasutatavad tekstid, mille autorid surid hiljemalt 1941. aastal. 2012. aasta seisuga kuuluvad Eesti koolides kohustuslikest autoritest nende hulka [[w:Kristjan Jaak Peterson|Kristjan Jaak Peterson]], [[w:Friedrich Robert Faehlmann|Friedrich Robert Faehlmann]], [[w:Friedrich Reinhold Kreutzwald|Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [[w:Lydia Koidula|Lydia Koidula]], [[w:Eduard Bornhöhe|Eduard Bornhöhe]], [[w:August Kitzberg|August Kitzberg]], [[w:Eduard Vilde|Eduard Vilde]], [[w:Juhan Liiv|Juhan Liiv]], [[w:Anton Hansen Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]], [[w:Ernst Enno|Ernst Enno]] ja [[w:Julius Oro|Julius Oro]], 2013. aastal lisandub [[w:Villem Grünthal-Ridala|Villem Grünthal-Ridala]]. Lugemist jätkub tükiks ajaks.
Ometi ei ole see kõik lugejaile sugugi kergesti kättesaadav. Kooliõpilased ootavad raamatukogudes kohustusliku kirjanduse järjekorras, veebist guugeldades enamikku tekste ei leia. Ehkki Eestis tegeleb juba mitugi mäluasutust kirjanduse digiteerimisega, on need projektid pigem suletud kui avatud. Igal asutusel on oma andmebaasid, tekstid on otsinguroboteile suletud, ligipääsetavad parooliga registreerujaile või lihtsalt halvasti struktureeritud ja lingitud. Lugejale on aga kasu vaid selliselt digiteeritud tekstist, mille ta suurema vaevata üles leiab.
| |||