Eesti kirjanduse digiteerimise projekt: erinevus redaktsioonide vahel

''PS Minu raudne veendumus on, et kogu eesti kirjandusklassika tuleks teha kohe ja ilma rahata netis kättesaadavaks. Kas või PDF-failide kujul. See oleks koht, kuhu kulka ja eesti kirjandusklassika programm peaks panema oma raha. Ja kohe.''

 

{| class="prettytable" align="right"

Ometi ei ole see kõik lugejaile sugugi kergesti kättesaadav. Kooliõpilased ootavad raamatukogudes kohustusliku kirjanduse järjekorras, veebist guugeldades enamikku tekste ei leia. Ehkki Eestis tegeleb juba mitugi mäluasutust kirjanduse digiteerimisega, on need projektid pigem suletud kui avatud. Igal asutusel on oma andmebaasid, tekstid on otsinguroboteile suletud, ligipääsetavad parooliga registreerujaile või lihtsalt halvasti struktureeritud ja lingitud. Lugejale on aga kasu vaid selliselt digiteeritud tekstist, mille ta suurema vaevata üles leiab.

 

 

==Mis on tehtud, mida teeme==

Meie esialgne plaan on alustada autoriõigusest vabanenud koolikirjandusest, kuna seda on inimestel kõige rohkem tarvis. Kui sellega ühele poole saame, liigume tuntud autorite teiste tekstide ja ka vanema tarbekirjanduse juurde – vanades õpikutes, teatmikes ja atlastes leidub palju huvitavat.

 

 

 

==Edasised võimalused==

Eesti kirjanduse rahvusvahelise tutvustamise huvides oleks levitada Vikitekstides ka selle tõlkeid. Kuna eesti kirjanduse tõlked võõrkeeltesse on enamjaolt uuemad ning endiselt autoriõiguse all, oleks üks võimalus taotleda kultuurifondidelt raha uute tõlgete tellimiseks, mis avaldataks [[w:Creative Commons|Creative Commons]]i litsentsi all. See avab ka kirjastustele võimaluse soovi korral paberväljaandeid trükkida.

 

 

==Kuidas saad aidata?==