Avaliku omandi manifest: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kruusamägi (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[File:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 06.jpg|pisi|Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo allkirjastamas avaliku omandi manifesti 19. oktoobril 2017, järge ootab Tallinna Ülikooli raamatukogu direktor Andres Kollist.]]
[[File:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 03.jpg|pisi|Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees Katre Riisalu kõnelemas samal üritusel.]]
[[File:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 04.jpg|pisi|Wikimedia Eesti nimel kirjutas manifestile alla Sven-Erik Soosaar.]]
[[File:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 10.jpg|pisi|Autoriõiguse teemaline raamatunäitus Rahvusraamatukogus.]]
[[File:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 09.jpg|pisi|Raamatunäituse saatetekst.]]
'''Avaliku omandi manifest''' on Euroopa Liidu algatusel [[w:et:avalik omand|avaliku omandi]] (i.k ''public domain'') olukorra hindamiseks loodud ekspertvõrgustiku [http://www.communia-project.eu Communia projektitöö] lõpetamisel koostatud [http://publicdomainmanifesto.org/manifesto manifest], milles kirjeldatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Avalik_omand avaliku omandi] praegust olukorda ja tähtsust Euroopa kultuuris ning samme, mis on vaja teha selle säilimise ja heaolu tagamiseks tulevikus. Manifestiga on liitunud kümned organisatsioonid ja tuhanded üksikisikud nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda.
[[File:Digital Humanities conference - Tartu, 1-3 November 2017.jpg|pisi|Aruteluring manifesti allakirjutamisel Eesti Rahva Muuseumis.]]
'''Avaliku omandi manifest''' on Euroopa Liidu algatusel avaliku omandi (i.k ''public domain'') olukorra hindamiseks loodud ekspertvõrgustiku [http://www.communia-project.eu Communia projektitöö] lõpetamisel koostatud [http://publicdomainmanifesto.org/manifesto manifest], milles kirjeldatakse [https://et.wikipedia.org/wiki/Avalik_omand avaliku omandi] praegust olukorda ja tähtsust Euroopa kultuuris ning samme, mis on vaja teha selle säilimise ja heaolu tagamiseks tulevikus. Manifestiga on liitunud kümned organisatsioonid ja tuhanded üksikisikud nii Euroopa Liidus kui ka väljaspool seda.
 
Manifesti eestikeelne tõlge valmis 2017. aastal. Teksti tõlkis [[w:et:Eva Lepik|Eva Lepik]], juriidiliselt konsulteeris [[w:et:Peeter Paul Mõtsküla|Peeter Mõtsküla]]. Lahkelt jagasid nõuandeid ka Aleksei Kelli, Heiki Pisuke, Külli Kressa, Tanel Pern, Ivi Smitt jpt. Täname!
 
'''Manifesti esimene pidulik allakirjutamine toimus 19. oktoobril 2017 kell 11.00 Rahvusraamatukogu''' 5. korrusel Milleri salongis''', sellel osalesid MTÜ Wikimedia Eesti, Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, MTÜ Eesti Fotopärand ja Open Knowledge Estonia esindajad. Ühtlasi esitleti üritusel USA õigusfilosoofi [[Vaba kultuur|Lawrence Lessigi raamatu "Vaba kultuur" vastilmunud eestikeelset tõlget]] ning avati raamatunäitus "Avalik omand, vaba kultuur ja autoriõigus". Kuna kõik soovijad ei saanud samal päeval kohal olla, järgnes allkirjastamise teine ring Tartus 1. novembril, mil Eesti Rahva Muuseumis avati [https[w://et.wikipedia.org/wiki/:Vikipeedia:Digihumanitaaria_konverents_2017Digihumanitaaria konverents 2017|rahvusvaheline digihumanitaaria konverents]] ning selle raames lisandusid allkirjastajate ringi Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET konsortsium), Digitaalhumanitaaria Selts ja MTÜ Internet Society Estonia.
 
Nii nagu manifest ei lakanud olemast ja levimast pärast selle algset väljakuulutamist, ei lõpetanud ka Communia ekspertvõrgustik tööd Euroopa Liidu rahastatud projekti lõppedes. Communia jätkab analüüside koostamist avaliku omandi, vaba kultuuri ja autoriõiguse teemal, avaldades neid eelkõige [https://www.communia-association.org oma blogis].
15. rida ⟶ 13. rida:
Loodame, et Eestiski on avaliku omandi manifestil jääv mõju nii avaliku sektori poliitikate kujundamisele kui ka mälu-, haridus- ja teadusasutuste, firmade ja kodanikuühenduste praktikatele, mis puudutavad avalikku omandit, sellega ümberkäimist ja edasikandumist meie kultuurimälus, aga ka meie kõigi ühist vaba kultuuri selle kõige laiemas tähenduses.
 
==AVALIKU OMANDI MANIFEST==
 
===Eessõna===
 
''Raamat kui raamat kuulub autorile, mõttena aga kuulub ta inimkonnale ja see sõna pole mitte liiga kõrgelennuline. See on kõigi mõistuslike olendite õigus. Kui tuleks ohverdada üks kahest õigusest kas kirjaniku õigus või inimvaimu õigus, siis peaks see kindlasti olema kirjaniku õigus, sest meie ainus mure on avalik huvi, ja ma väidan, et kõik muud huvid peavad seisma meie omast kõrgemal.''
- Victor Hugo, Rahvusvahelise kirjanike kongressi avakõne, 1878
 
''Meie turud, meie demokraatia, meie teadus, meie vaba sõna traditsioonid ja meie kunst sõltuvad märksa enam avalikus omandis olevast või vabalt kättesaadavast materjalist kui omandiõigustega kaetud informatsioonilisest materjalist. Avalik omand ei ole mingi kleepuv jäänus, mis jääb üle, kui kogu hea kraam on omandiõigusega kaetud. Avalik omand on koht, kust murrame oma kultuuri ehitusplokke. Tegelikult hõlmab see enamiku meie kultuurist.''
- James Boyle, "The Public Domain", lk 40, 2008
 
Avalik omand, nagu me seda mõistame, on infokogum, mis on ligipääsetav ja taaskasutatav tavaliselt autoriõigusega seotud tõketeta olgu sellepärast, et autoriõigus seda ei kaitse, või siis sellepärast, et õiguste valdajad ise on otsustanud need tõkked eemaldada. See on aluseks meie jagatud teadmuses ja kultuuris väljenduvale enesemõistmisele. See on toormaterjal, millest luuakse uusi teadmisi ja uut kultuuri. Avalik omand toimib kaitsemehhanismina, mis tagab, et see toormaterjal on saadaval oma reprodutseerimise hinnaga mis on nullilähedane ja et kõik ühiskonnaliikmed saavad seda kasutada. Elujõuline ja kasvav avalik omand on meie ühiskondade sotsiaalse ja majandusliku heaolu seisukohast hädavajalik. See on kesksel kohal hariduses, teaduses, kultuuripärandi ja avaliku sektori info vallas. Õitsev ja arenev avalik omand on üks eeldusi, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 27.1 põhimõtted (“Igaühel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest.”) saaksid kehtida kõigile meile üle kogu maailma.
 
Avalik omand, nagu me seda mõistame, on infokogum, mis on ligipääsetav ja taaskasutatav tavaliselt autoriõigusega seotud tõketeta — olgu sellepärast, et autoriõigus seda ei kaitse, või siis sellepärast, et õiguste valdajad ise on otsustanud need tõkked eemaldada. See on aluseks meie jagatud teadmuses ja kultuuris väljenduvale enesemõistmisele. See on toormaterjal, millest luuakse uusi teadmisi ja uut kultuuri. Avalik omand toimib kaitsemehhanismina, mis tagab, et see toormaterjal on saadaval oma reprodutseerimise hinnaga — mis on nullilähedane — ja et kõik ühiskonnaliikmed saavad seda kasutada. Elujõuline ja kasvav avalik omand on meie ühiskondade sotsiaalse ja majandusliku heaolu seisukohast hädavajalik. See on kesksel kohal hariduses, teaduses, kultuuripärandi ja avaliku sektori info vallas. Õitsev ja arenev avalik omand on üks eeldusi, et inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 27.1 põhimõtted (“Igaühel on õigus vabalt osa võtta ühiskonna kultuurielust, nautida kunsti ja saada osa teaduse edusammudega kaasnevatest hüvedest.”) saaksid kehtida kõigile meile üle kogu maailma.
Digitaalne võrgustatud infoühiskond on toonud avaliku omandi teema autoriõiguslike arutelude esiplaanile. Avaliku omandi säilitamine ja tugevdamine nõuab selle elutähtsa ressursi olemuse ja rolli kaasajastatud mõtestamist. Käesolev avaliku omandi manifest defineerib avaliku omandi olemuse ning visandab 21. sajandi alguses selle terviklikkuse tagamiseks vajalikud põhimõtted ja juhtnöörid. Avalikku omandit käsitletakse siin selle suhetes autoriõigusega, jättes kõrvale muud intellektuaalse omandi õigused (nagu patendid ja kaubamärgid), samas kui autoriõigust käsitletakse selle avaraimas tähenduses, mis hõlmab autoriõiguse alla kuuluvaid varalisi ja isiklikke õigusi ja sellega seonduvaid õigusi (sh kaasnevad õigused ja andmebaasiõigused). Seega kasutatakse sõna “autoriõigus” alljärgnevalt kõiki neid õigusi kätkevas tähenduses. Sõnaga “teos” peetakse silmas kogu materjali, mida selliselt defineeritud autoriõigus kaitseb, hõlmates niisiis ka andmebaase, esitusi ja salvestisi. Samal põhimõttel hõlmab “autori” mõiste fotograafe, produtsente, leviorganisatsioone, kunstnikke ja esitajaid.
 
===Avalik omand 21. sajandil===
 
Käesolevas manifestis taotletavat avalikku omandit määratletakse siin kultuurilise materjalina, mida võib piiranguteta kasutada, kuna seda ei kaitse autoriõigus. Lisaks formaalselt avalikus omandis asuvatele teostele leidub hulganisti väärtuslikke teoseid, mida inimesed on vabatahtlikult ja lahketel tingimustel jaganud, luues eraõiguslikult üles ehitatud ühisvara, mis toimib paljuski nagu avalik omand. Üksikisikutel on ühtlasi õigus kasutada mitmeid autoriõigusega kaitstud teoseid tänu autoriõigusele seatud piirangutele ja eranditele, õigustatud kasutusele (''fair use'') ja õigustatud pruugile (''fair dealing''). Kõik need meie kultuurile ja pärandile ligipääsu avardavad allikad on olulised ning nende eest tuleb aktiivselt hoolt kanda, et ühiskond võiks meie jagatud teadmusest ja kultuurist täielikult osa saada.
 
====Avalik omand====
Avaliku omandi mõiste tuumaks on struktuurne avalik omand. See koosneb meie jagatavast teadmusest, kultuurist ning allikaist, mis on kehtiva õiguse alusel kasutatavad autoriõiguslike piiranguteta. Struktuurne avalik omand koosneb kaht tüüpi materjalist:
# '''Teosed, mille autoriõiguslik kaitse on lõppenud.''' Autoriõigus on autoritele omistatav ajutine õigus. Selle ajutise kaitse lõppedes lakkavad kehtimast kõik õiguslikud piirangud, v.a. isiklikud autoriõigused maades, kus need on aegumatud.
39. rida ⟶ 38. rida:
Struktuurne avalik omand on ajalooliselt kujunenud vastukaal autorite õigustele, mida kaitseb kodifitseeritud autoriõigus, ning see on elutähtis meie ühiskondade kultuurimälu ja teadmusbaasi jaoks. 20. sajandi teisel poolel on mõlemat eelkirjeldatud koostisosa kurnatud, pikendades autoriõiguste kehtivusaega ning juurutades uusi autoriõigusega sarnanevaid kaitsemeetmeid.
 
====Vabatahtlik avalik omand ja kasutajate õigused====
Lisaks struktuursele avalikule omandile leidub muidki olulisi allikaid, mis võimaldavad inimestel autoriõigusega kaitstud teoseid vabalt tarvitada. Need kujutavad endast meie praeguse kultuuri ja teadmuse “hingamisruumi”, mis tagab, et autoriõigus ei sekkuks ühiskonna teatud vajadustesse ja autorite vabadesse valikutesse. Kuigi need allikad parandavad ligipääsu kaitstud teostele, seavad mõned neist piiranguid teatud kasutusviisidele või piiravad mõne kasutajagrupi ligipääsu:
# '''Teosed, mida õiguste valdajad vabatahtlikult jagavad.''' Loojad võivad oma teostelt kasutuspiiranguid eemaldada, lisades neile vaba litsentsi või kasutades muid õiguslikke vahendeid, et võimaldada teistel oma tööd piiranguteta kasutada, või andes teose avalikku omandisse. Vabade litsentside kohta vt vaba tarkvara definitsiooni http://www.gnu.org/philosophy/free-sw.html, vabade teoste definitsiooni vt http://freedomdefined.org/Definition, avatud teadmuse kohta vt http://opendefinition.org/1.0/.
45. rida ⟶ 44. rida:
Kokkuvõttes aitavad avalik omand, teoste vabatahtlik jagamine, autoriõiguse erandid ja piirangud, õigustatud kasutus ja õigustatud pruuk kindlustada, et igaühel on juurdepääs meie jagatud kultuurile ja teadmusele, hõlbustades innovatsiooni ja kultuuris osalemist kogu ühiskonna hüvanguks. Seetõttu on tähtis, et mõlemat tüüpi avalik omand leiaks aktiivset tuge ja saaks täita oma võtmerolli sel kiirete tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste ajastul.
 
===Üldpõhimõtted===
Kiirete tehnoloogiliste ja ühiskondlike muutuste ajastul täidab avalik omand elutähtsat rolli kultuurilises osaluses ja digitaalses innovatsioonis. Seetõttu tuleb selle eest aktiivselt hoolitseda, pidades silmas teatud üldisi põhimõtteid. Alljärgnevad printsiibid on hädavajalikud, et hoida alal me arusaam avaliku omandi mõttest ning tagada, et avalik omand saaks infoühiskonna tehnoloogilises keskkonnas jätkuvalt oma rolli täita. Need põhimõtted on järgmised:
 
66. rida ⟶ 65. rida:
Käsitletud põhialuste kõrval vajab viivitamata lahendamist mitu avaliku omandiga seotud küsimust. Järgnevate soovituste eesmärk on kaitsta avalikku omandit ja tagada, et see saaks ka tulevikus tõhusalt toimida. Kuigi need soovitused on rakendatavad autoriõigusele selle kogu ulatuses, on neil eriline tähtsus hariduse, kultuuripärandi ja teaduslike uuringute seisukohast.
 
===Üldised soovitused===
 
'''1. Autoriõiguse tähtaega tuleb lühendada.''' Autoriõiguse pikk tähtaeg koos registreerimisnõude puudumisega kahjustab tuntavalt ligipääsu meie jagatud teadmusele ja kultuurile. Ühtlasi kasvatab see orbteoste hulka, tuues juurde teoseid, mis pole ei autorite kontrolli all ega kuulu avalikku omandisse ning mida ei saa kummalgi viisil kasutada. Seega tuleks uute teoste puhul autoriõiguse kestust mõistliku piirini lühendada.
86. rida ⟶ 85. rida:
'''9. Kaitstud teoste isiklik mitteäriline kasutus tuleb teha igaühele võimalikuks ning otsida alternatiivseid võimalusi selle eest autoritele hüvitise maksmiseks.''' Ehkki iga inimene vajab enesearenguks võimalust teoseid mitteäriliselt kasutada, on samavõrd tähtis, et autorite huve võetaks arvesse uute autoriõiguse erandite ja piirangute kehtestamisel ning vanade muutmisel.
 
==Allakirjutamine==
[[File:Digital Humanities conference - Tartu, 1-3 November 2017.jpg|pisi|Aruteluring manifesti allakirjutamisel Eesti Rahva Muuseumis.]]
KuiEsimene sooviteallkirjade liitudakogumine allakirjutajategatoimus 192017. oktoobrilaasta Rahvusraamatukogus,sügisel palunTallinnas kirjutageja aadressil eva[ät]wikimedia.eeTartus. Võimalus kirjutada Eestis alla eestikeelsele manifestile jääbon avatuksavatud ka edaspidi. Manifesti paberversiooni haldab ja nii füüsilisi kui ka elektroonilisi allkirju kogub MTÜ Wikimedia Eesti,. sooviavaldusedSooviavaldused ja info samalaadressil aadressileva[ät]wikimedia.ee.
 
Kui soovite allkirjastada rahvusvahelise ingliskeelse versiooni, kirjutage palun aadressil coordinator [at] communia-project [dot] eu. Kirjas tuleks öelda, kas kirjutate eraisikuna või organisatsiooni nimel, enda täisnimi ja vajadusel ka organisatsiooni nimi, viimasel juhul samuti selle veebilehe aadress ning enda ametikoht organisatsioonis. Kui soovite organisatsiooni logo lisamist manifesti veebilehele, palun lisage logo manuses või andke sellele sobilik link.
 
===Allakirjutanud organisatsioonid Eestis===
=Lingid=
[[File:Public Domain Manifesto signing and exhibition in Estonian National Library, Oct 19, 2017 04.jpg|pisi|Wikimedia Eesti nimel kirjutas manifestile alla Sven-Erik Soosaar.]]
# MTÜ Wikimedia Eesti
# Eesti Rahvusraamatukogu
# Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
# Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
# MTÜ Eesti Fotopärand
# Open Knowledge Estonia
# Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (ELNET konsortsium)
# Digitaalhumanitaaria Selts
# MTÜ Internet Society Estonia
 
==Lingid==
* [[:Fail:Avaliku omandi manifest.pdf|Avaliku omandi manifesti tekst PDF-failina]]
* [http://publicdomainmanifesto.org/manifesto Manifesti ingliskeelne algtekst]