Panoraamivabadus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eemaldatud muudatus 1681, mille tegi BirgittaMTh (arutelu)
Oop (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Tigutorn_ja_ahhaa_must.jpg|pisi|Vilen Künnapu ja Ain Padriku projekteeritud Tigutorn ja AHHAA teaduskeskus Tartus on autoriõigusega kaitstud. Mustaksvõõbatud siluett on üks võimalus esitada niisuguste hoonete kujutisi nii, et pilti võiks igaüks vabalt kasutada. Ainult et... kas me just selliseid pilte igal pool näha tahame?]]
Viimastel2014-2017 aastatel ontegutses Wikimedia Eesti tegutsenud aktiivselt [https://et.wikipedia.org/wiki/Panoraamivabadus panoraamivabaduse] kehtestamise nimel Eestis.
 
Panoraamivabadus on paljude riikide autoriõiguse säte, mis lubab kujutada (pildistada, joonistada jne) avalikus kohas asetsevaid kunstiteoseid - ehitisi, skulptuure, seinamaale jne - ning selliseid pilte kasutada vabalt, algse teose autorilt iga kord luba küsimata ja tasu maksmata. Eestis annab [https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv autoriõiguse seaduse] §20<sup>1</sup> niisuguse õiguse üksnes mitteäriliseks kasutuseks, mis aga tähendab laiemaid piiranguid kui juriidiline võhik arvata oskaks: äriliseks kasutuseks võib pidada näiteks heategevusmüüke ja piltide avaldamist sotsiaalvõrgustikes (Facebook, Instagram, Twitter, Vkontakte jne).
12. rida:
Ka Euroopa Liidu institutsioonides on mõistetud vajadust autoriõigus tänapäeva tuua. 2015. aastal esitas Euroopa Parlamendile sel teemal raporti Saksamaalt valitud saadik [https://et.wikipedia.org/wiki/Julia_Reda Julia Reda], piraadiparteide ainuke esindaja Europarlamendis. Tema raportis antud soovituste seas on ka panoraamivabadus. Samas Euroopa debatid alles kestavad ning kui arvestada Euroopa Liidu seadusandluse tavapärast kiirust, ei oska keegi öelda, mis aastal või milliste tulemusteni jõutakse. Meil Eestis on võimalus näidata Euroopale head eeskuju: kuidas viia autoriõigus kooskõlla tänapäeva ühiskonna reaalsuse ja terve mõistusega, kaitstes ühtaegu nii loojate kui ka nende kunsti kasutajate huve.
 
Wikimedia Eesti püüabon püüdnud tõsta teadlikkust panoraamivabaduse ja autoriõiguse küsimustes nii kogu Eesti ühiskonnas, kirjutades selgitavaid artikleid ajakirjandusse, kui ka autorite ja poliitikute seas, pidades kirjavahetust ja korraldades kohtumisi. Valmimas2016. onaastal valmis ettepanek autoriõiguse seaduse muutmiseks viisil, mis kehtestaks Eestis panoraamivabaduse, kuid ei riivaks kunstnike, arhitektide ja skulptorite huve. Oleme suhelnudSuhtlesime juba justiitsministeeriumi ning mitmete loomeliitudega, samuti pidanudpidasime ettevalmistavaid kõnelusi Riigikogu liikmetega. PraeguseksKirjalikud ontoetusavaldused saatsid meile kirjalikud toetusavaldused saatnud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Dokumentalistide Gild, grafitikunstnik Edward von Lõngus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseum, MTÜ Eesti Fotopärand, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, samuti toetavadtoetasid panoraamivabaduse kehtestamist Eesti Fotograafide Liit, Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit ja Eesti Filmi Instituut. Justiitsministeeriumile saadetud kirjas pooldas panoraamivabadust ka kultuuriministeerium.
 
Tuleb küll nentida, et 2017. aasta oktoobriksoktoobri onalguseks sõid mõned nimetatutest oma sõna ära söönud: Arhitektide Liit ja Kunstnike Liit on muutnud seisukohta 180 kraadi, Dokumentalistide Gildi suhtes täit selgust ei olesaabunud veel(Gildi täitjuhatuselt selgusttelefonikõnes kuuldud seisukoht erines oluliselt arhitekte Riigikogu kultuurikomisjoni istungil esindanud Gildi liikme Eeva Mägi väljendatust). Mida arhitektid, kunstnikud ja dokumentalistid panoraamivabaduse puudumisest võidaksid, on teadmata - näiteks dokumentalistide seast oleme vestelnud mitmega, kes pole enne meiega rääkimist selle peale tulnudki, et nad peaksid suures plaanis näidatud teoste autoreilt luba küsima. Ka arhitektidele on teade panoraamivabaduse puudumisest Eestis tulnud valdavalt üllatusena, ükski neist pole väitnud, et ta oma hoonete fotode kasutajatelt raha oleks küsinud või saanud. Aga eks inimeste käitumist mõjutagi sõprade arvamus ja hirm tihti rohkem kui mõistus või ka iseenda tegelikud huvid.
 
Oleme koostanudKoostasime panoraamivabaduse kehtestamiseks Eestis seaduseelnõu ja selle juurde kuuluva seletuskirja. Pakkusime seda Riigikogu kultuurikomisjonile, kes vastuseks teatas 2. mail 2016: "Arvestades kevadistungjärgul lahendamist vajavate teemade hulka, soovib komisjon panoraamivabaduse juurde tulla pigem sügisel, kui on reaalsemalt näha arengud EL algatuse ning meie autoriõiguse seaduse kodifitseeritud teksti osas." Nagu sügisel2016. aasta sügiseks selgus, ei selgunud Euroopas traditsiooniliselt midagi: Euroopa Komisjon soovitas liikmesriikidel panoraamivabadus kehtestada, kuid mingite tulemusteni endiselt ei jõudnud, selle asemel saadeti Euroopa Parlamendile uued, panoraamivabadust mitte puudutavad soovitused, mida Parlament 2017. aasta mai seisugamais endiselt ja nähtavasti veelüha pikaltedasi menetlebmenetles. Euroopas oodatakseoodati Eesti enda initsiatiivi, Eesti valitsuse tööplaanist ja seega ka justiitsministeeriumi kavadest onvõeti aastaid kestnud seaduseuuendus aga maha võetud ning 16. mail 2017 saatis justiitsministeerium Riigikogu kultuurikomisjonile kirja, milles enda töökoormusega ning Euroopast ebamäärases tulevikus võib-olla ehk kunagi tulevate mingit laadi muudatustega vabandades jätabjättis eelnõu komisjoni hooleks.
 
Seega onoli panoraamivabaduse saatus Eestis praegu, 2017. aasta oktoobris,oktoobriks Riigikogu kultuurikomisjoni kätes. Varem ontoetasid meie ettepanekut eraviisiliselt toetanud nii mitu komisjoniliiget kui ka on varem meie ettepanekut eraviisiliselt toetanud, kuid nüüd tuli eelnõu komisjonis taas arutusele 10. oktoobril,. kusSeal jäid toetushääled jälle märksa vaiksemaks jäid, aktiivselt võtsid aga panoraamivabaduse vastu sõna Eesti Autorite Ühing, Eesti Kujundusgraafikute Liit ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit. EAÜ seisukoht ei üllata kedagi, vabaduse asemel oli nende soovitus võtta autoritelt enda esindamise õigus ära ja anda ühingule. Kujundusgraafikud tõid põhjenduseks hulga näiteid, mis panoraamivabadust kuidagi ei puuduta, grafitikunstnikud, keda nad tegelikult kuigivõrd ei esinda, ning süüdistused "bolševismis" ja "orjanduslikus korras" (sõna-sõnalt, selgel ja kõlaval häälel). EAALi esindaja tundis muret selle pärast, mis saab filmitegelase kõrtsiukse kõrvale reklaamiks maalinud filmitegija loomingust, kui seda fotot avalikult jagada tohib. See on tõesti tõsine mure.
 
Sümptomaatiline teema mõistmise kohta poliitikute seas on teemat komisjonis juhtiva Yoko Alendri poolt istungi lõpuks õhku jäetud küsimus: "Kui me seda eelnõu ei algata, mida Eesti kultuur siis kaotab?" Vastus, mida ta ära ei oodanud, on lihtne. Esiteks: mida enam on seadustes mõttetuid, mitte kellelegi tulutoovaid keelde, seda madalam on seaduste maine inimeste silmis ja seda vähem hoolitakse nende täitmisest üldse. Sellega kaotab Eesti õiguskultuur. Teiseks: mida rohkem on õigusriske, seda enam on neid ideid, mis jäetakse teostamata. Kui puitarhitektuurist fotoalbumit kavandav fotograaf taipab, et peab iga hoone arhitekti pärijad üles otsima, lööb ta ühel hetkel käega, sest tema töö on tegelda loominguga, mitte genealoogiliste uuringute ja detektiivitööga. Alternatiiv oleks rikkuda seadust. Olemata jäävaid uusi teoseid loendada on raske, kuid kes julgeb öelda, et need poleks midagi väärt, et kultuur seeläbi ei kaota? Ja kolmandaks: kujutame hetkeks ette Vikipeediat kõigis selle keelversioonides. Maailmas loetavuselt viies veebileht. Üle 40 miljoni artikli ligi 300 keeles, üle 15 miljoni lugeja kuus. Pildiandmebaasis enam kui 40 miljonit faili. Ja nüüd kujutame ette, et kõik need inimesed näevad kõigis neis keeltes Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia, Hollandi, Soome kultuuri - aga mitte Eesti oma. Mida Eesti kultuur sellega kaotab, Yoko Alender?
 
Otseselt midagi otsustamata jõudis kultuurikomisjon istungi järel seisukohani, et kuna panoraamivabadust eriti vaja pole ning seaduste kvaliteet ja täitmine pole olulised, võib küsimuse vaikselt unustada.
Palun toetage meie algatust sõnavõttudega ajakirjanduses, toetusavaldustega meiliaadressil eva@wikimedia.ee ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/kultuurikomisjon/ Riigikogu kultuurikomisjoni liikmete aadressidel].
 
Nii jäänudki.
* '''[[Panoraamivabaduse seaduseelnõu ja seletuskiri]]''' sellisel kujul, nagu me nad kultuurikomisjonile algselt esitasime. Praeguseks tuleks seletuskirjas teha juba mõned pisimuudatused, kuna mõnigi riik on vahepeal panoraamivabaduse vastu võtnud, samuti on kehtimahakkamiseks soovitatud kuupäev möödunud.
 
* '''[[Panoraamivabaduse seaduseelnõu ja seletuskiri]]''' sellisel kujul, nagu me nad kultuurikomisjonile algselt esitasime. Praeguseks tuleks seletuskirjason tehaseletuskiri jubapaaris mõneddetailis pisimuudatusedaegunud, kuna mõnigi riik on vahepeal panoraamivabaduse vastu võtnud, samuti on kehtimahakkamiseks soovitatud kuupäev möödunudammu möödas.
 
==Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon 2016. aastal==
99. rida ⟶ 101. rida:
==Rootsi ülemkohtu otsus panoraamivabaduse vastu==
[[Pilt:Cecilia_Jansson_-_Yggdrasil.jpg|pisi|Rootsi kunstniku Cecilia Janssoni teos "Yggdrasil" Kvarntorpshögeni skulptuuripargis. Kui kauaks Rootsi avalikus ruumis asuvate teoste pildid Wikimedia Commonsis kasutatavaks jäävad, näitab tulevik]]
4. aprillil 2016 avalikustas Rootsi ülemkohus otsuse kohtuasjas [[:meta:Wikimedia Sverige|Wikimedia Sverige]] ja visuaalautorite õiguskaitseühingu BUS ([https://sv.wikipedia.org/wiki/Bildupphovsr%C3%A4tt_i_Sverige Bildupphovsrätt i Sverige]) vahel. Kohus otsustas, et ehkki Rootsis kehtib panoraamivabadus (niihästi ärilise kui ka mitteärilise kasutuse jaoks), ei laiene see kujutiste levitamisele internetis. Meile teadaolevalt on see Euroopas, kui mitte maailmas ainulaadne juhtum. Otsuse konkreetseid tagajärgi veel 2017. aasta lõpuski alles kaalutakse, kuid tõenäoliselton võimalik, et lõpuks viib see praktiliselt kõigi Rootsi uuemat avalikku kunsti ja arhitektuuri kujutavate piltide eemaldamiseni Vikipeediast.
 
Otsusega tekibtekkis mõneti absurdne olukord, kus näiteks avalikust skulptuurist tehtud fotot võib postkaardil või T-särgil müüa, kuid ei tohi jagada tasuta internetis. Omapärane on ka kohtu tõlgendus Euroopa Liidu [https://et.wikipedia.org/wiki/Direktiiv_2001/29/EC infoühiskonna direktiivist] nr 2001/29/EC (nn InfoSoc Directive), millega seoses mainiti otsuses pelgalt seda, et direktiiv toetab autoriõiguste kaitset internetis, ning samas jättis kohus tähelepanuta vajaduse tagada tasakaal ühiskondlike ja erahuvide vahel. Ka seekordses kohtuotsuses tunnistatakse T-särkide maksustamine lootusetuks, nagu seda panoraamivabaduse kehtestamise ajalgi tehti, kuid millegipärast peetakse mõttekaks rahanõudmist sotsiaalvõrkude kasutajate üleslaaditud piltide eest. Kahtlemata on Rootsi ülemkohtul õigus teha selliseid otsuseid, nagu ta õigeks peab, kuid ülejäänud Põhjamaad, kus panoraamivabadus endiselt kehtib, jätab see igatahes sügavasse hämmeldusse.
 
Wikimedia Sverige onteatas teatanudotsuse järel, et kavatseb juba alustada kõnelusi valitud rahvaesindajatega, et säherdust tõlgendust võimaldav seadus ära muudetaks, ehkki 2017. aasta lõpuks ei olnud midagi konkreetset veel selgunud. Kuid Rootsi ülemkohtu otsus ei ole tähtis üksnes Rootsi jaoks. See on ka teistele riikidele hoiatav näide, kuivõrd tähtis on sõnastada seadused nii, et jääks võimalikult vähe ruumi seaduse kirjatähe tõlgendamiseks seaduse mõtte vastaselt. Vaba kultuuri üheks aluseks on eeldus, et kui osa kultuurist on ühel või teisel viisil antud ühiskonnale vabaks kasutamiseks, siis kehtiks see reegel ka uute kasutusviiside leiutamisel - mitte nii, et 330 aasta eest surnud Johann Sebastian Bachi teosed oleksid küll justkui vabad, ent salvestistena üksnes vahast fonograafirullidel ja vinüülplaatidel, kuna seaduse vastuvõtmise ajal CD-sid, DVD-sid ja muid digiformaate ei olnud ning mõne kitsa ringkonna huvides on lubada kogu ülejäänud ühiskonnale vabadust nii vähe kui võimalik.
 
===Lähemalt===