Panoraamivabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
18. rida:
Oleme koostanud panoraamivabaduse kehtestamiseks Eestis seaduseelnõu ja selle juurde kuuluva seletuskirja. Pakkusime seda Riigikogu kultuurikomisjonile, kes vastuseks teatas 2. mail 2016: "Arvestades kevadistungjärgul lahendamist vajavate teemade hulka, soovib komisjon panoraamivabaduse juurde tulla pigem sügisel, kui on reaalsemalt näha arengud EL algatuse ning meie autoriõiguse seaduse kodifitseeritud teksti osas." Nagu sügisel selgus, ei selgunud Euroopas traditsiooniliselt midagi: Euroopa Komisjon soovitas liikmesriikidel panoraamivabadus kehtestada, kuid mingite tulemusteni endiselt ei jõudnud, selle asemel saadeti Euroopa Parlamendile uued, panoraamivabadust mitte puudutavad soovitused, mida Parlament 2017. aasta mai seisuga endiselt ja nähtavasti veel pikalt menetleb. Euroopas oodatakse Eesti enda initsiatiivi, Eesti valitsuse tööplaanist ja seega ka justiitsministeeriumi kavadest on aastaid kestnud seaduseuuendus aga maha võetud ning 16. mail 2017 saatis justiitsministeerium Riigikogu kultuurikomisjonile kirja, milles enda töökoormusega ning Euroopast ebamäärases tulevikus võib-olla ehk kunagi tulevate mingit laadi muudatustega vabandades jätab eelnõu komisjoni hooleks.
Seega on panoraamivabaduse saatus Eestis praegu, 2017. aasta oktoobris, Riigikogu kultuurikomisjoni kätes. Varem on meie ettepanekut eraviisiliselt toetanud nii mitu komisjoniliiget kui ka on varem meie ettepanekut eraviisiliselt toetanud, kuid nüüd tuli eelnõu komisjonis taas arutusele 10. oktoobril,
Sümptomaatiline teema mõistmise kohta poliitikute seas on teemat komisjonis juhtiva Yoko Alendri poolt istungi lõpuks õhku jäetud küsimus: "Kui me seda eelnõu ei algata, mida Eesti kultuur siis kaotab?" Vastus, mida ta ära ei oodanud, on lihtne. Esiteks: mida enam on seadustes mõttetuid, mitte kellelegi tulutoovaid keelde, seda madalam on seaduste maine inimeste silmis ja seda vähem hoolitakse nende täitmisest üldse. Sellega kaotab Eesti õiguskultuur. Teiseks: mida rohkem on õigusriske, seda enam on neid ideid, mis jäetakse teostamata. Kui puitarhitektuurist fotoalbumit kavandav fotograaf taipab, et peab iga hoone arhitekti pärijad üles otsima, lööb ta ühel hetkel käega, sest tema töö on tegelda loominguga, mitte genealoogiliste uuringute ja detektiivitööga. Alternatiiv oleks rikkuda seadust. Olemata jäävaid uusi teoseid loendada on raske, kuid kes julgeb öelda, et need poleks midagi väärt, et kultuur seeläbi ei kaota? Ja kolmandaks: kujutame hetkeks ette Vikipeediat kõigis selle keelversioonides. Maailmas loetavuselt viies veebileht. Üle 40 miljoni artikli ligi 300 keeles, üle 15 miljoni lugeja kuus. Pildiandmebaasis enam kui 40 miljonit faili. Ja nüüd kujutame ette, et kõik need inimesed näevad kõigis neis keeltes Saksamaa, Hispaania, Suurbritannia, Hollandi, Soome kultuuri - aga mitte Eesti oma. Mida Eesti kultuur sellega kaotab, Yoko Alender?
Palun toetage meie algatust sõnavõttudega ajakirjanduses, toetusavaldustega meiliaadressil eva@wikimedia.ee ja [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/kultuurikomisjon/ Riigikogu kultuurikomisjoni liikmete aadressidel].
* '''[[Panoraamivabaduse seaduseelnõu ja seletuskiri]]''' sellisel kujul, nagu me nad kultuurikomisjonile algselt esitasime. Praeguseks tuleks seletuskirjas teha juba mõned pisimuudatused, kuna mõnigi riik on vahepeal panoraamivabaduse vastu võtnud, samuti on kehtimahakkamiseks soovitatud kuupäev möödunud.
==Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon 2016. aastal==
| |||