Panoraamivabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Ka Euroopa Liidu institutsioonides on mõistetud vajadust autoriõigus tänapäeva tuua. 2015. aastal esitas Euroopa Parlamendile sel teemal raporti Saksamaalt valitud saadik [https://et.wikipedia.org/wiki/Julia_Reda Julia Reda], piraadiparteide ainuke esindaja Europarlamendis. Tema raportis antud soovituste seas on ka panoraamivabadus. Samas Euroopa debatid alles kestavad ning kui arvestada Euroopa Liidu seadusandluse tavapärast kiirust, ei oska keegi öelda, mis aastal või milliste tulemusteni jõutakse. Meil Eestis on võimalus näidata Euroopale head eeskuju: kuidas viia autoriõigus kooskõlla tänapäeva ühiskonna reaalsuse ja terve mõistusega, kaitstes ühtaegu nii loojate kui ka nende kunsti kasutajate huve.
Wikimedia Eesti püüab tõsta teadlikkust panoraamivabaduse ja autoriõiguse küsimustes nii kogu Eesti ühiskonnas, kirjutades selgitavaid artikleid ajakirjandusse, kui ka autorite ja poliitikute seas, pidades kirjavahetust ja korraldades kohtumisi. Valmimas on ettepanek autoriõiguse seaduse muutmiseks viisil, mis kehtestaks Eestis panoraamivabaduse, kuid ei riivaks kunstnike, arhitektide ja skulptorite huve. Oleme suhelnud juba justiitsministeeriumi ning mitmete loomeliitudega, samuti pidanud ettevalmistavaid kõnelusi Riigikogu liikmetega. Praeguseks on meile kirjalikud toetusavaldused saatnud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Dokumentalistide Gild, grafitikunstnik Edward von Lõngus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Arhitektuurimuuseum, MTÜ Eesti Fotopärand, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Rahvusraamatukogu, samuti toetavad panoraamivabaduse kehtestamist Eesti Fotograafide Liit, Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liit ja Eesti Filmi Instituut. Justiitsministeeriumile saadetud kirjas pooldas panoraamivabadust ka kultuuriministeerium.
Tuleb küll nentida, et 2017. aasta oktoobriks on mõned nimetatutest oma sõna ära söönud: Arhitektide Liit ja Kunstnike Liit on muutnud seisukohta 180 kraadi, Dokumentalistide Gildi suhtes ei ole veel täit selgust. Mida arhitektid, kunstnikud ja dokumentalistid panoraamivabaduse puudumisest võidaksid, on teadmata - näiteks dokumentalistide seast oleme vestelnud mitmega, kes pole enne meiega rääkimist selle peale tulnudki, et nad peaksid suures plaanis näidatud teoste autoreilt luba küsima. Ka arhitektidele on teade panoraamivabaduse puudumisest Eestis tulnud üllatusena, ükski neist pole väitnud, et ta oma hoonete fotode kasutajatelt raha oleks küsinud või saanud. Aga eks inimeste käitumist mõjutagi sõprade arvamus ja hirm tihti rohkem kui mõistus või ka iseenda tegelikud huvid.
Oleme koostanud panoraamivabaduse kehtestamiseks Eestis seaduseelnõu ja selle juurde kuuluva seletuskirja. Pakkusime seda Riigikogu kultuurikomisjonile, kes vastuseks teatas 2. mail 2016: "Arvestades kevadistungjärgul lahendamist vajavate teemade hulka, soovib komisjon panoraamivabaduse juurde tulla pigem sügisel, kui on reaalsemalt näha arengud EL algatuse ning meie autoriõiguse seaduse kodifitseeritud teksti osas." Nagu sügisel selgus, ei selgunud Euroopas traditsiooniliselt midagi: Euroopa Komisjon soovitas liikmesriikidel panoraamivabadus kehtestada, kuid mingite tulemusteni endiselt ei jõudnud, selle asemel saadeti Euroopa Parlamendile uued, panoraamivabadust mitte puudutavad soovitused, mida Parlament 2017. aasta mai seisuga endiselt ja nähtavasti veel pikalt menetleb. Euroopas oodatakse Eesti enda initsiatiivi, Eesti valitsuse tööplaanist ja seega ka justiitsministeeriumi kavadest on aastaid kestnud seaduseuuendus aga maha võetud ning 16. mail 2017 saatis justiitsministeerium Riigikogu kultuurikomisjonile kirja, milles enda töökoormusega ning Euroopast ebamäärases tulevikus võib-olla ehk kunagi tulevate mingit laadi muudatustega vabandades jätab eelnõu komisjoni hooleks.
Seega on panoraamivabaduse saatus Eestis praegu, 2017. aasta
* '''[[Panoraamivabaduse seaduseelnõu ja seletuskiri]]'''
| |||