Panoraamivabadus/Wikimedia Eesti vastus Euroopa Komisjoni konsultatsioonile: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oop (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: 'MTÜ Wikimedia Eesti vastused Eesti justiitsministeeriumi vahendatud Euroopa Komisjoni konsultatsioonile kirjastajate täiendava autoriõiguse ja panoraamivabaduse asjus. ==...'
 
Oop (arutelu | kaastöö)
21. rida:
Ärilise kasutuse vabadus on oluline kahel põhjusel. Esmalt, arvutustehnika, interneti ja telefonikaamerate laialdane levik on toonud avaliku ruumi kasutusviiside sekka uusi valdavaid praktikaid, mille legaalsus peaks olema tagatud. Iga päev pildistavad inimesed massiliselt avalikku ruumi ning jagavad neid kujutisi sotsiaalvõrkudes, mis levivad kogu maailma jurisdiktsioonides ja on valdavalt ärilised. Kuni äriline kasutus ei ole vaba, püsib kõigi nii toimijate kohal õigusrisk, sest oleks ebarealistlik eeldada, et iga avaliku ruumi pildistaja suudaks eristada kaamera ette jäävate kunstiteoste õiguslikku staatust ja hankida äriliseks kasutuseks vajalikke lube operatiivselt, enne kujutiste jagamist sotsiaalvõrgustikus. Samas ei ole avaliku ruumi kujutiste jagamiseta võimalik diskussioon sellesama ruumi kujundamise ja kasutuse üle, mis on oluline osa ühiskondlikust avalikust diskursusest. Samuti on ärilise kasutuse vabadus vajalik, et saaks toimida tuletatud teoste loomisega tegelevad kunstiharud nagu fotograafia, filmindus ja kujutav kunst, mille autorid vajavad õigust oma loomingut äriliselt kasutada, et finantseerida uute teoste loomist. Lisaks tuleb arvestada, et avalikku kunsti kasutatakse laialt ka ettevõtete logodel.
 
Samadel põhjustel on oluline, et panoraamivabadust ei antaks üksnes füüsilistele isikutele, [http://www.numerama.com/politique/167119-photographies-doeuvres-la-liberte-de-panorama-fortement-bridee-au-senat.html nagu seda kavandatakse just praegu Prantsusmaal]. Kultuuri loomise, tutvustamise ja edasikandmisega tegelevad suurel määral mitte üksnes ettevõtted, vaid ka mittetulunduslikud juriidilised isikud nagu MTÜ-d ja sihtasutused, samuti riiklikud ning avalik-õiguslikud organisatsioonid, kes peaksid panoraamivabaduse puudumise korral pühendama ebaproportsionaalsel määral ressursse juriidiliste küsimustega tegelemisele.
 
Nii arhitektuuri kui ka kujutava kunsti vabakasutus on vajalik, kuna kujutava kunsti välistamise korral jääb vabast kasutusest endiselt välja suur osa avalikust ruumist, alates tänavakunstist ning lõpetades hoonete ehiselementidega. Nagu eespool viidatud, ei ole realistlik eeldada, et valdav osa tavakasutajaid eristaks avaliku ruumi lubatud ja keelatud kasutusviise ruumi füüsiliselt läbipõimunud osade erineva õigusliku staatuse järgi, millele füüsilises ruumis puuduvad viited.