Panoraamivabadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
Ja selle mõjud ei piirdu Eestiga. Eesti autoriõigus määrab, millised piirangud saab seada mujal loodud teoste kasutamisele Eestis. Kui Saksamaal pildistab keegi moodsat skulptuuri ja paneb foto raamatusse, võib skulptor keelata raamatu müügi Eestis. Sellised juhtumid on mujal Euroopas üha sagedamad. Meil on võimalus niisugust jama vältida.
Wikimedia Eesti püüab tõsta teadlikkust panoraamivabaduse ja autoriõiguse küsimustes nii kogu Eesti ühiskonnas, kirjutades selgitavaid artikleid ajakirjandusse, kui ka autorite ja poliitikute seas, pidades kirjavahetust ja korraldades kohtumisi. Valmimas on ettepanek autoriõiguse seaduse muutmiseks viisil, mis kehtestaks Eestis panoraamivabaduse, kuid ei riivaks kunstnike, arhitektide ja skulptorite huve. Oleme suhelnud juba justiitsministeeriumi ning mitmete loomeliitudega, samuti pidanud ettevalmistavaid kõnelusi Riigikogu liikmetega.
==Euroopa Komisjon küsib teie arvamust==
Euroopa Komisjon otsustas hiljuti autoriõiguse reformi septembrini edasi lükata ning algatas avaliku konsultatsiooni panoraamivabaduse asjus, et koguda üksikisikute ja organisatsioonide seisukohti. Vastamine ei ole keeruline, selleks kulub umbes 10-15 minutit. Palun võtke seal sõna ja aidake mõistuse hääl kuuldavaks teha.
Kommentaare oodatakse kahes küsimuses:
# Panoraamivabadus. Kas kogu Euroopa Liidus peaks lubama avalikust kunstist pilte teha ja jagada ilma ohuta, et selle eest raha nõutakse? Konkreetselt tahetakse teada, kas teil on kunagi panoraamivabadusega probleeme olnud (näiteks kui te ei teadnud, kas pildistatud maja on ikka küllalt vana, et seda Facebookis näidata tohib) ja kas vabadus peaks olema äriline või mitteäriline (nagu öeldud, ei piira juriidiline "ärilise" kasutuse keeld mitte üksnes rahvusvahelisi suurfirmasid, vaid praktiliselt iga inimest, kes mõnd ärilist veebiplatvormi kasutab).
# Täiendav autoriõigus kirjastajatele. Saksamaal ja Hispaanias on üritatud sundida uudistele linkijaid - eelkõige Google'it - linkimise eest maksma. Katsed kukkusid läbi, näiteks Hispaanias loobus Google kohalikele lehtedele linkimast ja lugejate arv langes, lõpuks ei võitnud sellest mitte keegi. Nüüd on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger toonud sama äpardunud algatuse Euroopa Liidu tasandile. Meediaväljaannete soov saada Google'ilt palju raha on muidugi mõistetav, kuid kui uudistele linkimine muutub veebis tasuliseks, mõjutab see mitte üksnes Google'it ja meid kõiki uudistelugejatena, vaid ka teisi kanaleid, kus me ise uudiste linke jagame. Internet on nagu hambapasta: isegi kui sa ei mõista, kuidas inimesed seda kasutavad, ei ole hea mõte üritada seda tagasi tuubi toppida.
* [https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/Consultation_Copyright Konsultatsiooni leht] (inglise keeles, kahjuks puudub eestikeelne tõlge).
* [https://juliareda.eu/2016/03/copyright-consultation/ Selgitav kommentaar] Europarlamendi liikme Julia Reda kodulehel
==Loomeliitude jt asjaosaliste seisukohavõtud==
| |||