2019.9: Töökorraldus ja laia joonega järgmise aasta plaanist (9. september 2019)

Juhatuse koosolek 9. september 2019 kl 10, Raekoja pl 16

Osalesid: Märt, Nicolás, Eva, Uku

Protokollis: Märt

Töökorraldus ja käsuliinid

Tööülesanded on küll jagatud hoomatavateks juppideks, aga pole selge, kas töötajad on nädala jooksul või millal nädala jooksul kulutavad oma aega, mh pole selge, millal peaks panustama vabatahtlikud, kui nende panus on vajalik mõne tööülesande täitmiseks. Järelikult, töötajad peavad nädala alguses andma mh hinnangu, et mis nädala osas nad oma ülesanded ära teevad ja kas või mis ressursse neil selleks vaja on, kas keegi teine või kolmas peaks nende olemasolu tagama -- ja mis ajaks. See on samuti Phabricatori töövoohalduse täitmise osa, neisse lisatakse jooksvalt tööülesande käigu kohta täpsustavat infot.

Eva: Kui on jama, siis üteldakse kohe.

Nicolás: Saab kasutada ka Phabricatori staatusi nagu stalled.

Märt: Teisipäev-kolmapäev toimuvad koordineerimiskoosolekud pole töönädala tõusulainega sünkroonis, nii võib osutuda viljatuks nädala teise poolde asjade plaanimine või olemasolevat plaanide muutmiseks.

Nicolás: Võime vajadusel muuta, aga proovime esmalt nii.

Laiade joontega järgmise aasta plaan

Mõtleme, kas on midagi vaja ümber orienteerida, vaatame eelmise aasta näidet:

https://meta.wikimedia.org/wiki/Grants:Simple/Applications/Wikimedia_Eesti/2019

Võrdleme teiste harukontorite granditaotluste ülesehitusega. Järeldame, et me võime oma jaotust muuta, sest meie oma on sisuloomepõhine ja ajalooliselt tingitud. Otsustame selle siis, kui arutelud on rohkem edenenud.

Vabatahtlike osa

Märt loob: Kolm sammu vabatahtlikele. Nädalakoosolekuks

Uku: Meil on palju ebamäärases seisus projekte, mida keegi teeb, aga ei tea, kuidas ja mis seisus.

Märt: Meil on 10-15 projekti, mis on ainult haridus- ja muuseumikoostöö projektijuhi peas. Neid peaks sealt välja kiskuma ja eraldi delegeerima inimestele.

Nicolás: Mina sain projektipõhiselt raha

Muudame töökorralduses, et on vaja projektide algatajaid, lahtikirjutajaid. See võimaldaks haakida meie töötajate kollektiiviga aktiivselt rohkem inimesi, see oleks ka hüppelaud organisatsiooni vabatahtlikele. Meil on mõned sellised inimesed olnud, aga seni pole uute inimeste projektid enamasti läbi läinud (nt teadusagentuuriga). Rahastus võib tulla WMFi väikegrantidest, aga ka muudest allikatest, nt koostöös teiste organisatsioonidega. Meie vabatahtlike koordinaator peaks võimalusi jooksvalt kaardistama, teised peaks talle jooksvalt sisendit andma.

Märt: Mh võiks kaaluda muuseumi- ja hariduskoostöö projektijuhi töö kaheks tükeldamist.

Haridus

Märt: kuulates Wikimania hariduse valdkonna ettekandeid tekkis tunne,et meie projektide probleem on pilootide samal tasemel kordumine ja mitte suunatus laienemisele. Nt alakasutatud on õpetajate erialaliidud, haridusministeerium ja õppekavaarendus, e-kursuse kaasamine valikainete paketti jmt. Ka keskhariduse koostöö oli suunatud ühele koolile ja selle väljundiks pole olnud selle sõnastamine, kuidas piloot skaleerida kõigi Eesti koolide jaoks.

Ka on meil ajalooliselt kujunenud suhted mõnede koolidega, mis põhinevad isikutevahelisel läbisaamisel ja pole kujunenud institutsionaalseks. Mõnikord on isikutevahelised kontaktid ka takistuseks projektide arengule ning seetõttu jäävad samasugused projektid korduma ilma arengus kõrgemale tasemele tõusmata. Olemasolev seis pole halb, aga järgmisele tasemele jõudmine eeldab uute praktikate juurutamist.

GLAM

Märt: kas GLAMi valdkonnas pole sama probleemi? Raamatukogud? Galeriid? Arhiivid? Koostöö avaandmete organisatsioonidega? Kas me kasutame kõiki võimalusi, et oma piloote laiendada ja mitte ainult oma tööjõuga?

Nicolás: Probleem pole, et asju saada, vaid tööaeg, muuseumide töötajad on hõivatud.

Märt: Räägib GLAMi chatis vikiresidendist.

Vabakultuur

Nicolás: Kuidas avaliku omandi/vabakultuuri alast teadlikkust tõsta, kuidas mõõta edukust?

Märt: Võib-olla oleks mõttekas näidata, kuidas vabakultuur annab uut kultuurikihti ja mitte ainult, et see on kättesaadav. Kättesaadavuse eest tänukirju saadetakse väga harva, positiivne kogemus pole enamasti mitte kättesaamisega, vaid kättesaadavaks tegemise või millegi uue loomisega. Kus on meie aleksandraelbakjanid?

Märt: [Eva rääkigu Ivi Smitiga RR avaliku omandi materjali baasi projektist] (see task oli tegelikult juba olemas mingil kujul, liidetud alamülesandeks).

Märt: "Hamlet" (mitte Georg Meri, vaid varasem)

Eva: Tõlkimise raha peab meil eelarves olema.

Muud jaotised

Esialgu jääb nende üle spekuleerimine pooleli, enne vajab vastamist küsimus, et mismoodi me seame järgmise aasta fookused ja kuidas väldime selle aasta läbikukkumisi.

Kokkuvõte

Otsusena kõlama jäänud väited:

Projektipõhisemaks minemine, saab kaasata rohkem inimesi selle kaudu
Mitte ühe muuseumi, raamatukogu või kooliga koostöö, vaid skaleerimine, kõrgemale koostöö tasemele toomine
Vabakultuuri valdkonnas (nagu ka GLAM või haridus) on oluline rohkem sisu luua, et saaks näitlikustada vajadust, aga sisu tuleb kasutada selleks, et näidata kuidas selle sisu olemasolu muudab laiemalt ühiskondliku sisuloome praktikaid ja mismoodi vabakultuuri ökosüsteem rikastab kultuuri, st mis on aktiivne, positiivne ja nakatav vabakultuuris osalemise kogemus
Videokoosolekud kõigile huvilistele aastaplaani võimalike teemade kohta järgneva pooleteise kuu vältel

Järgmised koosolekud

Teeme nädalakoosoleku raames järgmise sessiooni ja lepime kokku videokoosoleku aja. Slacki topicusse!